3 (Цикл лекций по эстонской культуре, эстонской художественной литературе и эстонскому искусству)

Suurim eesti kirjanik?y Mis iseloomustab Kreutzwaldi? y Millised poliitilised tegurid mõjutasid Kalevipoja yyyyyykirjutamist? Millised isiklikud tegurid mõjutasid Kalevipoja kirjutamist? Milliseid eesti väärtusi eepos tähtsustab?Milline on eepose kangelane Kalevipoeg? Kes  on Kalevipoja vaenlased? Milline  on eeposes Sarvik? Kuidas erineb Sarvik eesti rahvajuttude Vanapaganast?y Kodanikunimi Anton Hansen y Sündinud Põhja‐Tammsaare talus Järvamaaly Talu oli suur (158 ha), kuid erakordselt kehva maaga (liigvesi ja kivid)y Eraldatud linnadest, vähe naabreid, soo ja raba y Igavene tüli kahe naabri, Hanseni and Sikemäe, vahely Albu vallakool, Väike‐Maarja kihelkonnakooly Õpetaja Väike‐Maarjas oli luuletaja Jakob Liiv , kes koos sõpradega pidas kirjanduslikku ringi (Väike‐Maarja Parnass)y 1898‐1903: Hugo Treffneri erakool (gümnaasium) Tartusy Treffner on huvitav karaktery Teeb palju eesti hariduse heaksy Evolutsiooniteooria ning sotsialistlikud ideedy Tammsaare õpib, osalt iseseisvalt, kuut keelty 1903: esimene realistlik külajutt Vanad ja nooredy 1903+:ajakirjanik Tallinnas: suhtles K. Pätsu, revolutsionäär Hans Pöögelmanni ja paljude literaatidega. y Noor Eesti liikumise pooldaja.y Osaleb 1905. a revolutsioonis, kirjutab sellest novelley 1907: astub Tartu ülikooli õigusteaduskonday 1908‐10: impressionistlikke novelle (Noored hinged, Pikad sammud ja lühiromaani laadne Üle piiri)y Üle piiri põhineb armastuskolmnurgal:  Tammsaare, Hilda Lõhmus ning eestlaste poliitiline liider, hilisem riigivanem Jaan Tõnissony 1911: avastatakse tuberkuloosi viimane staadium, lisandub maovähk. y Raske operatsioony Ülikool jääb vahetult enne lõppu lõpetamatay 1912–14: Elab Punasel Lagedal, Kaukaasia eestlaste külasy Hiljem kolib Koitjärvele, “Eesti Šveitsi”y 1910–20: Oscar Wilde´i laadsed miniatuuridy 1917: novell Varjundid Kaukaasia sanatooriumisty 1919: abiellub Käthe Veltmannigay 1920: Draama Juudity 1921: Romaan Kõrboja peremees, Kõrboja Anna  on Tammsaare naiseideaaly Kolib Tallinna, kutseline kirjanik ja tõlkijay Tõlgib hulga maailmaklassikaty Mõjud tõlgitud autoreilt: O. Wilde, G.

B. Shaw, y A. France ja F. Dostojevskiy Tõde ja õigus: eepiline romaan viies osas eesti esimese põlvkonna intelligendi kujunemisest ja ühiskonna linnastumisesty Võimas panoraam eesti elust 1870–1930 y Kosmopoliitne ja grandioosne: kristlus, sotsialism, Dostojevski psühholoogia, Spengleri pessimism jpm y Vargamäe on talu, mis on jagatud kaheks osaks (Mäe yyyyyja Oru)Vana  Andres on Mäe peremeesKrõõt ja Mari on tema naisedAndres ja Indrek on tema pojadPearu on Oru peremeesTeised: Juss, Mäe sulane, Hundipalu Tiit, KassiaruJaska ja palju teisi põnevaid tüüpe y Inimene kui kultuuriheeros, kes muudab loodusty Soine talu kui maailma mudel, inimese ja looduse, samas inimese ja maailma vahekordy Suhted: mehed omavahel, mees ja nainey Vana Andres ja piibel: Vana testamenty Vana Andres: “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”y Lõhe uue ja vana põlvkonna vahel: need, kelle jaoks Andres töötab, ei hooli tema pärandisty Vana Andrese, Mari ja Indreku suur üksindusy Indrek, kogemusteta maapoissy Kujunemisromaan y Just hinge kujunemine y Linnakeskkond vastandub Vargamäeley Saksastamise ja venestamise ajastu y Härra Maurus, kooli juhataja, prototüüp HugoyyyyTreffnerRamilda‐Miralda, tema tütar Evolutsioon ja JumalParadoksid: ateismi kuulutav Indrek  Kristuse rollisIndrek on veel üksildasem kui vana Andres  y 1905. a revolutsioony Ideaalid ja tegelikkusy Palju paradokse, aga ka isiklikke mälestusi ja kogemusiy Indreku dualism: aktiivne mässaja linnas (kus ei pea osalema vägivallas) ja passiivne maaly Indreku vaatlejaloomus tuleb hästi esiley Kristi: aktiivne uus neiutüüp, lähedane kursistkale, kuid väikekodanlik ega püri vaimsuseley Hukkub Vargamäe pärija Antsy Indrek aitab surra oma emal, kes põeb vähkiy Naise armastus ja abikaasade võõrandumine. Saksa ja yyyyyyyyvene keelde on pealkiri tõlgitud ka kui Karini armastusVõtmeküsimus: vastutus (vrd Kõrboja)Kriisi algus, pankrotid rahas ja vaimus Taustaks 1920. aastate Eesti: rikkus ja priiskamineInimese armutu emantsipatsioonVaimsus on asendunud merkantiilsusegaKõik on müüdav Väljapääsu ei ole: isegi revolutsioon ei teostuTiina kui ainus positiivne karakter y Võtmesõna: loobumus ehk resignatsioony Inimmõte pole enam seotud maaga y Indrek kui “kadakas” linna ja maa vahely Mis kasu on tema haridusest ja askeesist? y Deus ex machina lahendus: Goethe põhimõttel tasub Tiina Indreku kunagise heateo ning päästab Indreku lõplikust kokkuvarisemisesty Goethe: Kõik iginaiselik kannab meid üles…y Indrek ja Tiina lahkuvad Vargamäelt. Lõplikult?y Kinolik romaany Tuhkatriinulugu ilma õnneliku lõputay Irma, süütus maalt, suures linnasy Rudolf Ikka, rikas ärimeesy Vanad väärtused, nagu perekond ja truudus, ei toimi uues ühiskonnasy Melodramaatiline lõppy Armastus sureby Kuid kas on võimalik uus algus? Maal? y Eestlased ja skslased: pärand, stereotüübid, eelarvamused, uhkusy Intelligentsi ummikseis majanduskriisi ja tööpuuduse ajaly Oskar ja Erika, kriisiaja Romeo ja Juliay Taas väga tugev Dostojevski mõjuyyyyyyyyyyyKaasaegne satiir, midagi Majakovski stiilisMeenutab G. B. Shaw´ Õunakäru (1929)Tegevuskoht: “Olematu riik Euroopa taladel”Vaikiv ajastu EestisKuningas ja tema antipood, NarrPiibli legend: vananevat meest saab “taastada” “naine, kes mehest ei tea”Angela – nimesümboolika?Võidab kaasaegne suur kombinaator MattiasÜhiskond väärtustab kahe peaga vasikat, mitte inimesi või vanu väärtusiSärav dialoogKurb ja lahtine lõppy Tammsaare viimne ja kõige filosoofilisem romaany Faust Vargamäely Eesti rahvajuttude Vanapagan: suur, loll ja mitte väga kuriy Rahvajuttude Kaval‐Ants: kaval ja kuriy Kristlik liin lunastusest läbi kogu romaaniy Sotsiaalne klassivahey Ikka ja taas üllas naisekujuy Maailma igavene ebaõiglusy Küsimus elu mõttest saab paradoksaalseid vastuseidy Kristlus ja kristlik ilmavaadey Paradoksaalne dualism: y Kas Jumal on inimese elu ette määranud (ladina k providentia) või on inimesel olemas y Vaba tahe? y Ergo: kas inimene ise valib, kas ta läheb põrgu või taeva? y Kas maa peal on võimalik elada nii, et see vastab kristluse nõuetele? y Lunastus y Andestus y Piibli käsk “Sina ei tohi tappa”y Vanapagan kui Antikristus?y Üleloomulik olend saab maise kehay Antikristuse ajastu maa peal?  y Proloog taevasy Paradoks: Vanapagan kui Faust, Kaval‐Ants kui yyyyyySaatanFaust otsib lunastust õnne läbi: “Oo, ülev hetk, mu elu ilusaim!”Vanapagan otsib lunastust töö ja kohusetäitmise läbiGoethe viimane lause: “Kõik iginaiselik üles veab meid.”Juula kui iginaiselik ideaalnaine (vrd Krõõt), meenutab omas kontekstis Goethe Ilusat HelenatFausti  lõpp: looduse alistamine inimeste heaksVanapagana lõpp: hakkab mässama ja teeb kurja alles siis, kui ei lubata jätkata töödy Jürka: Püha Jüri, lohetapjay Juula: argikeelne tuletis nimest Julia –pikantne võimalus Romeo ja Julia motiiviksy Kaval‐Ants: Ants – Hans – Johannes y Ristija  Johannes või Ilmutusraamatu Johannes, kes kuulutab Antikristust? y NB! Eesti rahvajuttudes rändab Jumal maa peal, kaasas sulane Jaen/Jaan (Johannes) y Suurimad väärtused on töö ja pere y Kangelane on üleloomulik ürgjõuga mees y Kangelase põhiline funktsioon on looduse alistamine yyyyyinimese heaksKangelanna on ürgjõuga naine, mitte romantiline kaunitar Kangelanna emafunktsioon Kangelase suur üksindus Hea ja kurja võitlusFüüsiline jõud jääb alla vaimsele jõule y Vanapaganal ei ole maa peal reaalset võimuy Vanapagan on põrgu valitseja, põrgu kristlik prohvety Vanapagan on väga madalast sotsiaalsest klassisty Vanapagan on abielusy Vanapagan teeb kompromisse, laseb ennast õpetada y Õpib patte: tapmine, valetaminey Peaeesmärk on leida lunastusy Vanapagan on (paradoks!) väga hea kristlaney Suurem kristlane kui näiteks pastor isey Palju lähedasem kristlusele kui Kaval‐Ants y 1930ndail sai Tammsaare kõiki mõeldavaid yyyykirjandusauhindu, välja arvatud riigivanema auhind Lagle talu Tallinna lähdalLagle pälvis positiivne rahvuskirjanik August MälkTammsaarele püstitati eluajal monument (1938)Viimastes artiklites hoiatas II maailmasõja võimalikkuse eestSuri vahetult enne riigipööret, 1. märtsil 1940.