1 (Цикл лекций по эстонской культуре, эстонской художественной литературе и эстонскому искусству)

Kuidas kirjutatieesti rahvuseepostja kui raske see oli…Poliitilised ja kultuurilisedmõjurid• 18. sajandi valgustusajastu• Üle Euroopa kasvab huvi rahvaluule vastu• Kogutakse, uuritakse ja avaldatakse saksaja soome rahvaluulet• Eestlaste vabastamine pärisorjusest• 1816 (Eestimaa kubermangus) ja• 1819 (Liivimaa kubermangus)Otto Wilhelm Masing(1763–1832)• Luteri pastor• Renessanslikult mitmekülgne: haridus, keeled,sh eesit keel, loodusteadused...• Eesti aabits, 1795• Ajaleht "Marahwa Näddali-Leht" al. 1821• “Uue Talurahvaseaduse” tõlkija, 1819• Tartu maakonna praost (ülemvaimulik), 1821Tuntuimad teod:Luuletus “Karujaht Pärnumaal”, populaarne laul• Õ-tähe leiutajaMarahwa Näddali-LehtJohann Heinrich Rosenplänter1782–1845•••••Pastor, töötas PärnusUuris eesti keeltAjakiri “Beiträge...”, 1814-32Edendas pastorite eesti keele sokustHulgaliselt tekstinäiteid, mõned näited karahvaluulestRosenplänterFriedrich Robert Faehlmann1799–1851• Sündis Põhja-Eestis, kirjutas põhjaeestikeeles• Sündinud vaba mehena• Head suhted sakslastega, isiklik sarm• Õppis Tartu ülikoolis• Arst, meditsiiniteaduste doktor• Kohalikus kogukonnas oli tal üsna kõrgekohtFaehlmannFaehlmann telefonikaardilEsimesi mõtteid rahvuseeposest• GEG: Gelehrte Estnische Gesellschaftehk Õpetatud Eesti Selts• Asutatud 1838• Ühendas eesit keelest huvitatud sakslasi• Uskus K.

J. Petersoni loodud eesti nnpseudomütoloogiat• “Müütilised muistendid”: 7 lugu saksakeeles, soome eepose mõjudega• “Koit ja Hämarik” on neist tuntuimAmandus AdamsonKoit ja HämarikEpp Maria KokamägiKoit ja HämarikKalevipoeg• 1839: Faehlmann tutvustab esmakordseltrahvuseepose võimalikku olemasolu ja sisu• Rahvajuttudes on Kalevipoeg hiiglane• Tuntud pms Põhja- ning Ida-Eestis• Rahvalauludes Kalevipoega peaaegu pole• Ainult ühes laulus üritab ta vägistada tütarlast...• Faehlmanni ideed järgisid Euroopa romantismikaanonit• Tema kangelane oleks olnud “euroopa”kangelane, õilis ja romantilineFriedrich Reinhold Kreutzwald1803–1882•••••••Sündis Põhja-Eestis, kirjutas põhjaeesti keelesSündinud pärisorjanaHalvad suhted sakslastega, isiklik kogemusÕppis Tartu ülikoolisArst, meditsiiniteaduste doktorSuundus Võru linna Lõuna-EestisPüüdis aidata kohalikke teoorje, kirjutas artikleidsaksa mõisnike vastu• Isolatsioon kohalikus kogukonnasAnts LaikmaaKaugel näen kodu kasvamas…(Kreutzwaldi portree)Kristjan Raud.

Viru vanneAleksander Viidalepp.Kreutzwald kogub rahvaluulet.Kreutzwaldi majamuusuem VõrusKreutzwaldi park VõrusKreutzwaldi ausammas TallinnasKreutzwald juubelipostmargil,2003Eepos Kalevipoeg• Kreutzwaldi sõber oli Elias Lönnrot, sooemrahvuseepose Kalevala autor• Kalevala on rahvaeepos, enamik tekstepärineb rahva suust• Kalevipoeg on autoriteos, ilukirjandus,enamik tekste on kirjutanud Kreutzwald ise• Kreutzwald lisas eeposele ehtsaid lüroeepilisiehk jutustavaid rahvalauleKalevipoeg: müütiline meesEepos Kalevipoeg: avaldamine• Palju muret tsensoriga• Aitab Demidovi auhind ja suhted VeneKeiserliku Teaduste Akadeemiaga• Esmatrükk kakskeelne (eesit ja saksarööptekst)• Teaduslik eesmärk• Tartu, 1857–61• Rahvaväljaanne Kuopios (Soomes), 1862• Lisamaterjalist “Eesti muinasjutud”, 1862Günther Reindorff.

IllustratsioonEesti rahva ennemuistsetele juttudeleKalevipoeg: loomine• 20 laulu, 2 sissejuhatust• Kirjutatud allitereeruvas 4-silbilisestrohheuses• Rahvalaulu kunstilised võtted:– parallelism (kordab sisu, vähendabdramatismi)– Alliteratsioon, assonants ja ALGRIIM (sõnaalguse häälikute kordus värsi piires, annabilukõla efekti)Kristjan Raud. Kalevi kosjadKalevipoeg: teemad ja ideoloogia••••••••Paganlik (animistlik, šamanistlik) ilmavaadeHea ja kurja vastandamine, võitlusPõhiväärtus on raske tööKunigas ja rahvas on võrdsed, kuningal onkohustused rahva eesHoolivus, eriti nõrgemate vastuUstavus perekonnale, armastus pereliikmetevahelSuured väärtused on haridus ja teadmised, huvimaailma vastu – valgustuse mõjud!Vaim on tugevam kui keha: kangelase ürgjõudjääb alla loitsudeleKristjan Raud.Kalevipoja kroonimineOskar Kallis.Kalevipoeg laudadegaKristjan Raud. Kalevipoja surmKalevipoeg kui allegooria• Kalevipoja suur vaenlane Sarvik-taat ei sarnaneeesti rahvamütoloogia rumala ja ohutuVanapaganaga• Sarvik-taat on saksa mõisniku allegooria• Tema valdus Põrgu on keskmine Eesti ala mõisteoorjuse ajal• Teoorjade olukord on masendav• Kalevipoeg, kes lõpetab Sarviku valitsemise, onvabastaja• Raudmehed on tegelikult ristirüütlid, kes 13.sajandil vallutasid Eesti ja ikestasid eestlasedNatalie Mei.

KostüümikavandidEugen Kapi balletile KalevipoegKristjan Raud.Kalevipoeg põrgu väravasBifrost.it:Kalevipoeg põrgu väravasKalevipoeg: erandlik eepos• Puudub Euroopa eepostele kohustuslik armulugu• Kangelase täielik üksindus• Talupoeglik kangelane: on mõõgata, kangelasteod onseotud tööga• Kultuuriheeros: teeb metsadest põllud, ehitab Tallinnakindluse ja linna• Sõdib ainult kurjade jõududega, et kaitsta ennast võioma rahvast• Pessimistlik lõpp: hoolimata võidust Assamalla lahinguskangelane hukkub• Euroopa keskaja folkloorile isleoomulik usk, etkangelase tuleb kunagi tagasiAugust Weizenberg.Linda (Kalevipoja ema)Kalevipoeg ja põrgupiigadKalevipoeg: uurimusi• Johannes Aavik, 1915: keeleprobleemid javärsi vastavus eesti rahvaluule nõuetele• Johannes Semper, 1924: armastuse jaseksi freudistlik käsitlus• August Annist, 1950d ja 1960d:allikalooline uurimus eeposes kasutatudrahvajuttudestLembit Sarapuu.Kalevipoeg ja SaarepiigaKalevipoeg: töötlusi• Eugen Kapp: sümfooniline poeem, millejärgi lavastati ballett (1940d)• Enn Vetemaa: travestia Kalevipojamälestused, 1969• Andrus Kivirähk: näidend Kalevipoeg,2003Jüri Arrak.

Tiitelleht Kalevipojamälestustele. 1982Jüri Arrak. IllustratsioonKalevipoja mälestustele. 1982Stseen Kivirähu KalevipojastKalevipoeg kunstis• Kuulsad kujurid Adamson ja Weizenbergkujutasid korduvalt eepose kangelasi• Nikolai Triik, Lennuk (1910)• Kristjan Raud, Kalevipoja kuulsaimillustraator, 1910. aastad kuni 1942• Evald Okas, 1950d• Aleksander Viidalepp, 1950d ja 1960d• Jüri Arrak ja Lembit Sarapuu, 1980d jjAmandus Adamson. Kalevipoeg.Modell: maadlustsempion Georg LurichA. Adamson.Kalevipoeg ja SarvikAmandus Adamson.

Kalevipoeg.Ausammas Vabadussõja sangareile Tartus.Originaal ja taastatud kuju.Uue Kalevipoja avamine TartusNikolai Triik. LennukOskar Kallis.Kalevipoja põrguskäikSarviku sarnane Kalevipoeghullu krahvi Glehni lossi pargisKalevipoeg: tähtsus• Esimene ideoloogiline eesti raamat• Tõstis eestlaste eneseteadvust, -usaldustja -väärikust• Tegi eestlased võrdseks teiste Euroopakõrgkultuuri rahvastega• Kummutas müüdi eestlastest kui ilmavaimsuseta ning ajaloota teoorjadest• Sündis sümbolkuju, rahvuskangelane!• Suurepärane allikas teiste kunstiliikidejaoksKalevipoja õhtud Tartus.Siit sirgus Eesti Üliõpilaste SeltsŠokolaad Kalevipoeg.