43562 (Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas), страница 2

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.

Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).

Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.

2.2.2. Arvuti kodus

7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti üks kõrgemaid näitajaid maailmas.

Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit üldse.

Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%.

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.

Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%, arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks internetis kodulehekülgede lugemine.

Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja töö raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.

Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ühendus.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad 29 aastat.

Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.

Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu. Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.

Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on väga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti kasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat.

2.3.3. E-maili kasutamine

E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.

Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e-maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi öelda.

2.4. Märksõnade teadmine

Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue meedia"-alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti inimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne tänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihüpe".

Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%.

Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rühmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe" projekt on küllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad "Tiigrihüpet" küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%.

Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud sõnast "Internet".

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.

Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud: "Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".

Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28% kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist vastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).

62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõus väitega).

Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.

Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile".

Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nõus 15% vastanuist.

õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta.